Ühehäälsuse kaotamisega ei saaks Vene-sõbralikud riigid nagu Ungari sanktsioone blokeerida

Eestil ei ole ühehäälsuse kaotamisest midagi kaotada, sest oleme EL-i ühise välispoliitika seisukohtadega kaasa läinud.

Saksamaa välisministri Heiko Maasi ettepanek kaotada veto või ühehäälsus Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas pole kindlasti uus idee. Kuid see on viimaste välispoliitiliste ja Euroopa Liidu laienemist puudutavate arengute valguses kujunenud väga aktuaalseks.
Juba eelmine Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pakkus välja kvalifitseeritud häälteenamuse välispoliitikas. Seega tegemist ei ole vasak- või parempoolse või väikesed riigid versus suured riigid küsimusega, nagu mõned poliitikud üritavad seda näidata.
Tegemist on lihtsalt pragmaatilise ettepanekuga, et Euroopa Liidul kujuneks lõpuks tõeline välispoliitika, mis praegu on kahjuks kohati saamatu.
Näiteks hiljuti ei suudetud vastu võtta ühist seisukohta Hiina küsimuses ainult Ungari vastuseisu tõttu. Kas see on tõesti Eesti huvides, nagu osad Eesti poliitikud ütlevad (ERR 09.06) Lisaks ei peaks ühehäälsustest loobumiseks muutma EL-i aluslepinguid, et tegemist ei oleks liialt keerulise otsusega.

Küprose ja Valgevene näide

Ühises välispoliitikas esinevad Ungari vetod, mis eelmine kord puudutasid Hong Kongi ja mõni nädal varem Iisraeli-Palestiina konflikti, on juba kõiki ära tüüdanud. Küsiksin neilt Eesti välispoliitikutelt, kes on vastu ühehäälsuse kaotamisele, et mis siis saab, kui ühel hetkel blokeerib Vene-sõbralik Ungari ka näiteks Vene sanktsioonide pikendamise või teeb seda mõni teine Vene-sõbralik valitsus.
Näide on siin olemas: naljakas on vaid see, et sellesama seal artiklis mainitud Eesti poliitiku poolt kiidetud „teise väikeriigi“ Küprose poolt, kes blokeeris eelmisel aastal Valgevene sanktsioonid.
Kuigi Euroopa Liidu laienemine ei kuulu ühtse välispoliitika alla, on siin selge analoog olemas, nii teemade sarnasuses kui ka riikide käitumismustris ja eks sellisel juhul tuleks ka ühehäälsus Euroopa Liidu laienemise otsustes üle vaadata.
Praegu näiteks Bulgaaria blokeerib ainsa riigina Põhja-Makedooniaga (ja Albaaniaga) liitumiskõneluste alustamist kahepoolse tüli tõttu, enne tegi sama Kreeka ja hiljuti ka Prantsusmaa, küll muudel põhjustel. Eesti on alati olnud tugev EL-i laienemise pooldaja.

Eestil pole midagi kaotada

Lisaks, Eestil ei ole ühehäälsuse kaotamisest midagi kaotada, sest oleme üldiselt EL-i ühise välispoliitika ja EL-i laienemise seisukohtadega kaasa läinud ja pole minu mäletamist mööda vetot (vastutustundetult) kasutanud, seega ei tasu karta, et keegi meist üle sõidab.
Kui rääkida Nord Streamist, mida ka seal artiklis mainiti kui teemat, millega Saksamaa peaks „ühehäälsuse kaotamise kui asendustegevuse“ asemel tegelema, siis olen nõus, et Nord Stream 2 peaks sulgema.
Naljaga pooleks võiks aga pigem seda asja vaadata niipidi, et näiteks kvalifitseeritud häälteenamuse puhul ei saaks ka Saksamaa kasutada vetot Nord Streami kritiseerivate ühiste EL-i seisukohtade vastu, mis tuleks teemaks kindlasti Venemaad või Ukrainat puudutavatesse välisministrite kohtumiste lõppjäreldustes.
Seega veto kaotamine pole kasulik ka suurtele riikidele. Samas on Saksamaa selleks valmis, et ühise huvi nimel annab ta midagi ära. Miks siis Eesti ei võiks selleks valmis olla, sest meil on kindlasti palju vähem kaotada. Samuti on selge, et keegi ei hakkaks kvalifitseeritud häälteenamust kasutama mõne teise EL-i riigi vastu.
Kokkuvõttes, kuigi veto omamine on teoreetiliselt tähtis relv blokeerimaks meile ebasõbralikke seisukohti, siis võiks Eesti seisukohast vaadata asja pigem teistpidi: Eesti kui üks Euroopa-meelseimaid riike, kes ei kasuta vetot vastutustundetult, saaks pigem kasu sellest, et tähtsad EL-i seisukohad, mida blokeerib mõni üksik riik sisepoliitilistel või muudel põhjustel, saaksid vastu võetud.
Lõpetuseks, ERR-i artiklis esitatud jutt sellest, et ühehäälsuse puhul pingutatakse rohkem, ei ole kindlasti õige, sest ka kvalifitseeritud häälteenamuse puhul on konsensuslikult vastuvõetud seisukohad kindlasti mõjusamad, et ka tulevikus nähakse nende saavutamise puhul vaeva. See aga välistaks need vähesed juhtumid, kui tõesti üksik riik on (vastutustundetult) mõne seisukoha vastu.

Artikkel ilumus delfi.ee-s 10.06.2021

Link: https://epl.delfi.ee/artikkel/93701415/jorgen-siil-uhehaalsuse-kaotamisega-ei-saaks-vene-sobralikud-riigid-nagu-ungari-sanktsioone-blokeerida?fbclid=IwAR39FlEYhEPD1fBB8MszaymkmXZNjunT78T-81kyNiIvJX_u0aKMfhu3cjc