Polariseerunud Ungari ja poliitiline põhiseadus

Ungaris on peale 2010. aasta parlamendivalimisi, kus sotsiaaldemokraatlik Sotsialistlik Partei kaotas peale 8-aastast võimulolekut rahvuskonservatiivsele Fideszile, peaminister Viktor Orbani juhtimisel läbi viidud mitmeid vastuolulisi põhiseadusmuudatusi. Lisaks Fideszi ja tema kristlikest demokraatidest partneritega saavutatud 2/3-lise parlamendienamusele, mis võimaldab neil põhiseadusmuudatusi läbi viia, toimus valimistel või nende järgselt mitmeid olulisi muudatusi Ungari parteimaastikul.
Valimistel sai kolmanda tulemusega parlamenti esmakordselt parem-äärmuslik Jobbik partei, mis on Euroopa üks tugevamaid (ja ohtlikumaid) natsionalistlikke erakondi ning viimaste arvamusküsitluste järgi on tõusnud isegi teiseks erakonnaks. Selle põhjuseks on omakorda see, et peale suurimat kaotust peale 1990. aasta esimesi vabasid valimisi, on sotsid jagunenud isegi sisuliselt kolmeks erinevaks erakonnaks. Mõlemat uut parteid-liikumist juhivad sotside endised peaministrid. Sotsialistlikku Parteid juhib aga noor Attila Mesterhazy, kes on olnud aseminister.
Ferenc Gyurcsany, kes oli peaminister aastatel 2004-2009 ja kes peale 2006. aasta valimisi tunnistas, et ta on valetanud rahvale, mis puudutab riigi majanduslikku olukorda, moodustas koos 9 teise sotsist seadusandjaga uue sotsiaal-liberaalse partei nimega Demokraatlik Koalitsioon. Temale lisaks on viimane sotside peaminister aastatel 2009-2010 Gordon Bajnai koos parlamendi väiksemast erakonnast, rohelistest eraldunud 8 parlamendisaadikuga moodustanud samuti uue sotsiaal-liberaalse liikumise Üheskoos 2014.

Põhiseadusmuudatused
Fideszi juhtimisel koostati uus 2012. aastal jõustunud põhiseadus, millel juba loomisprotsess oli vastuoluline: vasakpoolsed opositsiooniparteid isegi ei osalenud konstitutsiooni koostamisel ega hääletusel. Uuele põhiseadusele järgnesid meedia- ja Keskpangaseadus, mida mõlemaid tuli aga valitsusel hiljem rahvusvahelise kriitika tõttu muuta. Viimased muudatused uude põhiseadusse tehti tänavu märtsis, mis tulenesid sellest, et eelmise aasta lõpus teatas Konstitutsioonikohus, et uue põhiseaduse üleminekusätted peaks tegelikult olema osa põhiseadusest endast, mis siis valitusse poolt kiiresti põhiseadusse kirjutati. Ka viimaseid muudatusi on juba kritiseeritud nii opositsiooniparteide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt nende vähese demokraatlikkuse tõttu.
Uute muudatuste täpsemaks analüüsiks peaks kirjutama eraldi artikli, kuid olles ise rääkinud nii Fideszi kui ka sotsidest eurosaadikute või nõunikega ning ka lugenud mõlemalt poolelt saadetud taustamaterjali, nõustuksin osaliselt kindlasti rahvusvahelise kriitikaga. Samas on seal ka palju siseriiklikku võitlust: peamiselt näen probleemi selles, et üks erakond (koos väiksema liitlasega), saades vaid napilt üle 50% häältest, sai tänu valimissüsteemile napi 2/3-lise enamuse, mis võimaldabki põhiseadust muuta nii, nagu soovib. Samas on paljud muudatused mitte otseselt vastuolus demokraatlikkusega, vaid parempoolsed on lihtsalt kehtestanud oma ideoloogiale põhineva konstitutsiooni. Tundub, et meie sugulasrahva suurim probleem ongi ühiskonna totaalne polariseerumine vasak- ja parempoolseks (kellele nüüd on veel lisandunud paremäärmuslus) ning et nende vahel puudub igasugune dialoog, eriti veel nii olulise dokumendi osas, nagu seda on põhiseadus.

Arikkel ilmus muudetud kujul ajalehes Sotsiaaldemokraat, aprill 2013