Austria valimistest

Pühapäeval toimunud Austria, Valgevene ja Baieri valimistest on juba palju kirjutatud, kuid tooksin siiski Austria puhul esile mõned aspektid, mida Eestis pole väga kajastatud.

Austria
Austria puhul juhiksin tähelepanu, et tegelikult saavutas siin paremäärmuslaste (või parempopulistide, kuidas keegi tahab nimetada) kõrval võidu euroskeptitsism, sest lubasid ju valimised võitnud sotsid (SPÖ) tulevikus korraldada järgmiste tähtsate EL-i otsuste (nagu eurolepingud või Türgi liikmeksvõtmine) vastuvõtmiseks rahvahääletused. See on tegelikult vist esimene kord, kui sotsid on sellise algatusega välja tulnud mõnes liikmesriigis peale Suurbritannia (mis on suhteliselt erijuhtum niikuinii). Tavaliselt võib sellist otsust pidada kas populismiks või eurovastasuseks. Kumab ju referendumi taga idee: ebapopulaarne otsus, millega on võimalik, et odav tööjõud tuleb ära võtma rikaste eurooplaste töökohti või toob palju immigrante, tuleb jätta otsustamiseks rahvale, et vabastada rahva esinduskoda hilisematest süüdistustest ja parteid populaarsuse langusest. Arvan, et Austria puhul on siin peidus nii populismi kui ka eurovastasust: SPÖ otsust on kindlasti mõjutanud suur toetus paremäärmuslusele, kes just euroskeptitsismiga (ja muidugi ka immigrantide vastasusega) toetust on kogunudki. Tõenäoliselt SPÖ lihtsalt reaalpoliitikast lähtuvalt soovis paremäärmuslastelt hääli võtta. SPÖ uut juhti Werner Faymanni peavadki osad kommentaatorid populistiks, kes kasutas valimistel ära tutvusi Austria põhilises tabloidis ja samuti tegi enne valimisi parlamendihääletustel kohati koostööd paremäärmuslastega.
Vaatamata sellele, et kaks tsentrislikku parteid olid formaalselt ikka valimiste võitjad, said mõlemad oma halvima tulemuse peale II maailmasõda ja paremäärmuslased said kokku pea kolmandiku häältest. Paremäärmusluse trend on levimas paljude kommentaatorite arvates ka üle Euroopa. Aga ma ei tõttaks SPÖ-d koos oma uue juhiga veel hukka mõistma, sest kui nad poleks eelpoolmainitud võtteid kasutanud, oleks võib-olla paremäärmuslased veelgi enam hääli kogunud. Seda tõestab fakt, et erakorralised valimised kuulutati välja tänu Rahvaparteile (ÖVP) , kes lahkus valitsusest, lootes, et kõrge toetusega võidavad nad kergesti järgmised valimised, siis nende toetus aga kiiresti langes, kuna ei suudetud vastata parempopulistidele. ÖVP juht Wilheml Molterer astus ka peale valimisi kohe ametist tagasi.
Nüüd on aga järgmiseks viieks aastaks (parlament pikendas enne valimisi oma kosseisu pikkust aasta võrra) mõlemal tsentriparteil 25 kohta vähem, mis kõik läksid paremäärmuslastele. Nii et siinkohal arvan, et ÖVP küll kahetseb, et lahkus eelmise kantsleri sotsi Alfred Gusenbaueri valitsusest, kus juhtpartei SPÖ toetus langes, kuna ÖVP oli palju oma valimislubadusi suutnud koalitsiooniprogrammi sisse suruda ja SPÖ mitte. Nüüd tuleb võib-olla moodustada uuesti koalitsioon SPÖga ehk nö suur koalitsioon (kuigi enam ta nii suur pole :), kusjuures valitsusjuht poleks enam pehme Alfred Gusenbauer. Teine variant on jääda hoopis opositsiooni toetama SPÖ ja roheliste vähemusvalitsust, mis oleks esmakordne Austria ajaloos. Kolmas variant on ÖVP-l moodustada valitsus mõlema (või ühega, nii et teine toetab valitsust) äärmusparteiga, kuid sellele ta vaevalt läheb. Muidugi on aruteludest läbi käinud ka kõik muud võimalikud koalitsioonid. Huvitav on ka näha, kuidas SPÖ hakkab käituma oma uue juhiga olukorras, kus valimised on toimunud - kas jätkatakse euroskeptitsismiga või mitte.
Austria valimiste tulemused: Sotsiaaldemokraadid 58 kohta (enne 68), parempoolne Rahvapartei 51 (66), parempopulistlik Vabaduspartei (FPÖ) 34 (21), parempopulistlik Austria Tuleviku Liit (BZÖ) 21 (7) ja rohelised 19 (21)