Leedu Seimivalimistest

Saabunud on lõplikud tulemused kogu riiki hõlmavast mitmemandaadilisest ringkonnast. Ühemandaadilistes tuleb enamuses korraldada uus voor ehk kõik tulemused selguvad alles kahe nädala pärast. Need tulemused erinevad eelnevaist seoses valimissüsteemi keerukusega. Vt alt Leedu valimissüsteemi. Lisaks valimistega toimunud soovituslik referendum on aga läbi kukkunud, kuna sellel on osalenud vähem, kui nõutav 50% inimesi (praeguse seisuga 48%), samas pidavat referendumil hääle andnud Ignalina tuumajaama töö pikendamist soovima iga üheksas inimene kümnest.

Mitmemandaadiline ringkond
Ametlikud andmed näitavad, et valimiste 1. vooru on mitmemandaadilises ringkonnas võitnud sealsed konservatiivid, mis nagu meilgi kannavad pikka nime Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid, kes saavad 20% häältest ja 18 kohta. Künnise ületasid veel tervelt kolm populistlikku erakonda: teine on meie kunagise Sinise erakonna analoog, enne valimisi loodud peamiselt näitlejatest ja meelelahutustegelastest koosnev ja telesaatejuhist esimehega Rahvusliku Taassünni Partei, mis kogus 15% ja 13 mandaati. Kolmas on ekspresident Paksase juhitav populistlik Kord ja Õiglus 13%-ga ja 11 kohaga ning viies skandaalse ärimehe Uspaskichi juhitav valimisliit Tööerakond ja Noored, mis saab 9% ja 8 kohta. Praeguse peaministri Kirkilase sotsid on 12%-ga neljadad, saades ka 10 kohta. Kuuendana pääseb parlamenti Liberaalne Liikumine 6% ja 5 kohaga ning viimasena ka valitsusse kuuluv Liberaaltsentristlik Liit 5% ja 5 kohaga. Ülejäänud kolm praegu parlamendis olevat erakonda on 5 protsendist allpool: Poola Valimisliit napilt 4,8%-ga (kes sai küll koha ühemandaadilisest ringkonnast), praegusesse valitsuse kuuluvad ekspeaminister Prunskiene juhitav Talurahvaliit 3,7%-ga ning Arturas Paulauskase sotsiaalliberaalne Uus Liit 3,6%-ga, kuid nad võivad saada kohti ühemandaadilistest ringkondadest. Samuti on künnisest allpool enne valimisi asutatud populistlik erakond Rinne, mida juhib sotsidest eraldunud Algirdas Paleckis, kelle isa esindab muuseas sotse Euroopa Parlamendis.

Ühemandaadilised ringkonnad
Vaid kolmes ühemandaadilises ringkonnas said kandidaadid üle 50% hältest, nii et 68 ringkonnas tulevad kahe nädala pärast uued valimised kahe enim hääli saanud kandidaadiga. Lisaks Poola Valimisliidule said 2 kohta veel sotsiaaldemokraadid. 26. oktoobril toimuvasse teise valimisvooru pääses 43 Isamaaliidu kandidaati, seevastu teiste erakondade esindajaid saab seal olema hulga vähem: 23 sotsiaaldemokraati, 15 Korra ja Õigluse esindajat, 10 liberaaltsentristi, 8 liberaali ning teisi veel vähem.

Enne valimisi tehtud arvamusküsitlused
See nädal avaldatud arvamusküsitluste järgi oleks pidanud valimised võitma Tööerakond, kellele antud protsendid olid peaaegu õiged. Täpsemalt läks ennustus selle järgi teiseks tulnud Korra ja Õigluse osas, aga Isamaaliiduga pandi täiesti mööda, kuna neile ennustati küsitluste järgi kolmandat kohta ja vaid 8%. Sotsid oleksid arvamusküsitluste järgi pidanud saama vaid 6% ja näitlejad oleksd jäänud Seimist välja ja saanud ainult 4%. Teised erakonnad oleksid samuti pidanud parlamendist välja jääma. Nii et küsitlused ei ole siin maalgi väga täpsed. Tõenäoliselt tuleb siin aga arvestada, et Leedu valimissüsteem on keerulisem ja tuleb võtta arvesse, et eksisteerivad ka ühemandaadilised ringkonnad.

Võimalik uus valitsus
Kokkuvõtteks võiks öelda, et valimised olid edukad pikalt opositsioonis olnud konservatiividele ja kõigile populistidele. Valitsuserakonnad aga põrusid, kuigi sotsid said parema tulemuse, kui neile ennustati.
Kui ennustada midagi uue valitsuse osas, siis pakun, et kuna Paksase erakond soovitakse igal juhul jätta opositsiooni ja soovitavalt ka Tööpartei ning näitlejate erakond, siis kaheksa erakonna parlamenti saades moodustatakse erakond ülejäänud viie põhjal nii, et konservatiivide juht ja korra juba ametit pidanud Kubilius saab peaministriks. Seda loogiliselt juhul, kui häältest piisab. Teoreetiliselt võivad populistid ka muidugi ise valitsuse moodustada.

Leedu valimissüsteem
Leedu valimissüsteem on järgmine: 141-liikmelisse seimi valitakse 71 saadikut ühemandaadilistest ringkondadest ning 70 kohta jagatakse välja vastavalt ühes üleriigilises ringkonnas parteinimekirjadele antud häältele. Ühemandaadilises ringkonnas loetakse valituks kandidaat, kes kogub üle 50 protsenti kõigist häältest. Kui sellist tulemust ei saavuta ükski kandidaat, korraldatakse teine voor, kuhu läheb kaks enim hääli saanud kandidaati. Teise valimisvooru võitjaks loetakse see kandidaat, kes saab rohkem hääli. Vajaduse korral toimub teine hääletusvoor 26. oktoobril. Oma kandidaatide nimekirja seadis üles 16 erakonda ja üks valimisliit. Kokku kandideerib parlamenti 1612 inimest, kes esindavad 21 erakonda või valimisliitu. Erakondadele kehtib 5-protsendiline, valimisliitudele 7-protsendiline valimiskünnis.

Praegune valitsus
Praegu on Leedus võimul sotsist Kiriklase juhitav vähemusvalitsus, kuhu kuuluvad veel Liberaaltsentristlik Liit, Talurahvaliit ja sotsiaalliberaalne Uus Liit. Vähemusvalitsus töötas tänu opositsiooniliste konservatiivide toetusele.