Läti laupäevased parlamendivalimised võitnud parempoolse valimisliidu Ühtsus saavutus näitab, et hirm venelaste ees tõi lätlased viimasel minutil hääletama.
Kuigi enne valimisi näitasid arvamusküsitlused, et esimest korda tuleb võitjaks venelaste valimisliit Üksmeele (tõlgitud ka Koosmeele) Keskus, selgus valimispäeva õhtul, et nii siiski see pole: valimisvõidu said lätikeelsed poliitikud.
Valimisliidu Ühtsus võit (31% häältest ja 33 saadikukohta) näitab, et vaatamata majanduskriisile ja rasketele otsustele, mida valitsus on teinud, soovib rahvas stabiilsust ja praeguse peaministri Valdis Dombrovskise jätkamist.
Dombrovskis jätkab peaministrina
Ühtsus koosneb peaminister Valdis Dombrovskise juhitavast konservatiivsest Uue Aja parteist ja kahest valitsusse kuulunud või seda toetanud uuest erakonnast: rahvuslikust Kodanike Liidust ja sotsiaal-liberaalsest erakonnast Ühiskond Teisele Poliitikale.
Üksmeele Keskus sai küll 29 kohta, nagu umbes ennustatigi, kuid 26 protsendiga jäädi selgelt teiseks. Keskuse esindatus 100kohalises seimis kasvas eelmiste valimiste tulemusega võrreldes siiski kõige rohkem – tervelt 12 koha võrra.
Üksmeele Keskus koosneb kahest suurest parteist: Sotsiaal-demokraatlik Erakond Koosmeel ja Läti Sotsialistlik Erakond, mis peab ennast Läti Kommunistliku Partei ideede kandjaks. Kuigi «Koosmeele»-erakonna nimes sisaldub sõna «sotsiaal-demokraatlik», pole teda siiani Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmeskonda arvatud – erakonda ei peeta ikkagi päris sotsiaaldemokraatlikuks, sest sinna kuuluvad peamiselt ühestainsast (ehk vene) rahvusest inimesed ja nende rahastamine on kahtlane. Sotsialistlik Erakond kuulub aga Euroopa kommunistlike parteide hulka.
Kolmanda tulemuse saavutas samuti senisesse valitsuskoalitsiooni kuulunud tsentristlik Roheliste ja Talunike Liit, mis koosneb, nagu nimigi ütleb, kahest erakonnast. Nende peaministrikandidaadist, Ventspilsi linnapeast Aivars Lembergsist, on saanud veniva kohtuprotsessi tõttu märter. Tänu sellele tegi too liit ka parema tulemuse, kui ennustati: 19,68% ja 22 kohta, Senine esindatus suurenes nelja koha võrra.
Ekspresident ei suutnud oligarhe aidata
Oligarhide opositsioonilise valimisliidu Hea Läti Eest väga nõrk valimistulemus tunnistab, et rahvas on tüdinenud Läti poliitikas pikalt domineerinud konservatiivsest Rahvaerakonnast ja majandusliberaalsest, kuid sotsiaalkonservatiivsest Läti Esimese Partei/Läti Tee ühendparteist ning nende juhtidest-oligarhidest, endisest peaministrist Andris Škelest ja praegusest Riia aselinnapeast Ainars Slešersist.
Isegi Läti endise presidendi Guntis Ulmanise toomine kandidaadiks ei andnud sellele valimisliidule kaheksast kohast enamat. Eelmisesse parlamenti valiti neist kahest parteist kokku 33 saadikut. Tegelikult on kõigi valimisliitude tulemusi väga keeruline eelmiste valimistega võrrelda, sest paljud parteid on lagunenud ja neist lahkunud liikmed moodustunud uued parteid.
Viimasena pääses samuti kaheksa kohaga parlamenti natsionalistide valimisliit Rahvuslik Allianss, mis koosneb siiani parlamendis esindamata parem-äärmuslikust erakonnast Kõik Lätile! ning valitsusse kuulunud rahvuslikust Isamaale ja Vabadusele/LNNK.
Peamised valimisteemad olid riigi majanduslikust olukorrast tulenevalt Läti võimalik majanduskasv, lati devalveerimine ja tööpuudus. Läbi käis veel maksude – kinnisvaramaksu ja astmelise tulumaksu kehtestamine. Mõlemat toetasid muuseas ka parempoolsed erakonnad.
Muidugi ei jäänud puudutamata korruptsioon ja küsimus riigi välispoliitilisest orientatsioonist – et kas see muutub pärast Üksmeele võimuletulekut Vene-meelse(ma)ks, nagu väitsid paremerakonnad, ja mille hirmus lätlased ilmselt viimasel hetkel valima läksidki. Samas on kõnekas fakt, et tervelt 35 000 valijat pani valimiskasti tühja ümbriku.
Uues valitsuses jätkavad suure tõenäosusega samad erakonnad, mis olid vanas. Eile pärastlõunal tuli Riiast teade, et Ühtsus võib loodavas valitsuses üht ministrikohta pakkuda ka Üksmeele Keskusele.
Teoreetiliselt on võimalikud teisedki variandid. Näiteks: Üksmeele Keskus koos Parema Läti Eest ja Roheliste ning Talurahva Liiduga saaksid kokku enamuse. See variant läheks aga tõenäoliselt käiku alles siis, kui praegune valitsusliit pärast paariaastast töötamist näiteks uute kärbete ebapopulaarsuse tõttu lagunema peaks.
Jörgen Siil on Ivari Padari nõunik europarlamendis ja SDE välissekretär.
Artikkel ilmus Õhtulehes 5. oktoobril 2010
Link: https://www.ohtuleht.ee/397103/valijad-toetasid-stabiilsust
Tuesday 5 October 2010
Monday 4 October 2010
Lätis kõik veel lahtine: võimalikud variandid valitsuse loomiseks
Läti järgmise valitsusliidu koostamiseks on umbes viis tulemustest sõltuvat võimalust.
Kui Kooskõla Keskus võidab valimised, nagu ennustatakse, peab ta suutma leida koalitsioonipartnerid. Tõenäoliselt oleks tema esimene valik Hea Läti Eest, kelle ühe osapoolega ollakse juba Riia linnas koalitsioonis.
Samal ajal on ebatõenäoline, et nad saavad kahe peale enamuse, ja sellisel juhul on vaja ka kolmandat partnerit, kelleks saaks sellisel juhul Roheliste ja Talunike Liit, kes peaks sisuliselt pääsema igasse valitsusse.
Teine variant on, et Kooskõla Keskus moodustab valitsuse koos Ühtsusega ja peaministriks saaks keegi kompromisskandidaat. Meedias on mainitud ka, et USA Läti-saatkond on selliseid kõnelusi vahendanud ja peaministrina on mainitud praegu IMF-is töötavat Janis Plataisi. Sellise koosluse puhul oleks jällegi abiks kolmanda partnerina Roheliste ja Talunike Liit.
Ühtsuse puhul saab kindlasti määravaks, kui palju saavad hääli rahvuslased. Kui nad teevad hea tulemuse, siis võib olla Ühtsuse paremtiiva poolt tugev surve, et ikka pigem nendega koostööd teha ja mitte venelastega.
Sel juhul jääb suure tõenäosusega alles praegune valitsus, eeldusel, et nad saavad muidugi enamuse. Ka kihlveokontorid peavad seda varianti ja Valdis Dombrovskise peaministriks jäämist kõige tõenäolisemaks.
Kui see aga ei õnnestu, on asjad suhteliselt lahtised, sest praegune valitsusliit ei saa läbi valimisliiduga Hea Läti Eest, kelle oligarhiliste ärihuvide vastu nad on kampaanias välja astunud. Ja siis on ka küsitav, kes üldse suudab moodustada toimiva enamusvalitsuse.
Jörgen Siil on SDE välissekretär ja Ivari Padari nõunik Euroopa Parlamendis.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 1. oktoobril 2010
Link: https://epl.delfi.ee/artikkel/51283830/latis-koik-veel-lahtine-voimalikud-variandid-valitsuse-loomiseks
Kui Kooskõla Keskus võidab valimised, nagu ennustatakse, peab ta suutma leida koalitsioonipartnerid. Tõenäoliselt oleks tema esimene valik Hea Läti Eest, kelle ühe osapoolega ollakse juba Riia linnas koalitsioonis.
Samal ajal on ebatõenäoline, et nad saavad kahe peale enamuse, ja sellisel juhul on vaja ka kolmandat partnerit, kelleks saaks sellisel juhul Roheliste ja Talunike Liit, kes peaks sisuliselt pääsema igasse valitsusse.
Teine variant on, et Kooskõla Keskus moodustab valitsuse koos Ühtsusega ja peaministriks saaks keegi kompromisskandidaat. Meedias on mainitud ka, et USA Läti-saatkond on selliseid kõnelusi vahendanud ja peaministrina on mainitud praegu IMF-is töötavat Janis Plataisi. Sellise koosluse puhul oleks jällegi abiks kolmanda partnerina Roheliste ja Talunike Liit.
Ühtsuse puhul saab kindlasti määravaks, kui palju saavad hääli rahvuslased. Kui nad teevad hea tulemuse, siis võib olla Ühtsuse paremtiiva poolt tugev surve, et ikka pigem nendega koostööd teha ja mitte venelastega.
Sel juhul jääb suure tõenäosusega alles praegune valitsus, eeldusel, et nad saavad muidugi enamuse. Ka kihlveokontorid peavad seda varianti ja Valdis Dombrovskise peaministriks jäämist kõige tõenäolisemaks.
Kui see aga ei õnnestu, on asjad suhteliselt lahtised, sest praegune valitsusliit ei saa läbi valimisliiduga Hea Läti Eest, kelle oligarhiliste ärihuvide vastu nad on kampaanias välja astunud. Ja siis on ka küsitav, kes üldse suudab moodustada toimiva enamusvalitsuse.
Jörgen Siil on SDE välissekretär ja Ivari Padari nõunik Euroopa Parlamendis.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 1. oktoobril 2010
Link: https://epl.delfi.ee/artikkel/51283830/latis-koik-veel-lahtine-voimalikud-variandid-valitsuse-loomiseks
Võitlus oligarhia ja rahvuste vahel
Laupäeval toimuvatelt üldvalimistelt oodatakse esmakordselt vene- keelse partei võitu.
Seimi 10. koosseisu valimistele läheb viieprotsendilise künnise ületamislootustega üks partei ja viis valimisliitu, mis omakorda koosnevad kokku 11 parteist. Neist kaks on vasakpoolset venekeelset nimekirja ja neli parempoolset lätikeelset.
Peab kohe alguses ütlema, et Läti parlamentaarne parteimaastik on hulga kirjum kui Eesti oma ja Lätit iseloomustab lisaks veel see, et kõik suured venekeelsed erakonnad on vasakpoolsed ning lätikeelsed pigem parempoolsed. Seal pole ainsa Ida-Euroopa riigina välja kujunenud traditsioonilist parem-vasakskaalat, vaid valimisvõitlus käib eri oligarhide ärihuvide või rahvuste vahel.
Valimisvõitu ennustatakse suurimale venekeelsele valimisliidule nimega Kooskõla Keskus (tõlgitud ka Üksmeele Keskuseks), mis koosneb kahest parteist: sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Kooskõla ja Läti Sotsialistlikust Parteist. Viimast juhib eestlastelegi tuntud Läti kompartei viimane esimees, 1990-ndatel Läti Vabariigi vastasena vangis istunud Alfreds Rubiks. Valimisliidu peaministrikandidaat on Janis Urbanovics. Neile ennustatakse sajakohalises seimis 30 kohta.
Üksmeel võitis ka viimased kohalikud valimised Riias ja nende esindaja Nils Ušakovs on nüüd Riia linnapea. Nende poolt hääletab ka palju lätikeelseid inimesi, kuna paljudes küsimustes on nad võtnud mõõdukaid seisukohti ja samuti on tegemist ainsa suure vasakpoolse jõuga.
Umbes 25 kohta peaks saama praeguse valitsusliidu peamisi parteisid esindav valimisliit Ühtsus, mis koosneb kolmest parteist, millest suurim on peaminister Valdis Dombrovskise konservatiivne erakond Uus Aeg, ja kaks erakonda on moodustatud seimi liikmetest, kes lahkusid teistest parteidest. Dombrovskis on ka valimisliidu peaministrikandidaat.
Teine erakond on rahvuslik Kodanike Liit, mis tekkis Uuest Ajast ja rahvuslaste erakonnast Isamaale ja Vabadusele/LNNK eraldunud liikmete baasil. Seda erakonda juhib endine kaitseminister Girts Valdis Kristovskis, kes ühtlasi juhib ka Ühtsust, ja nemad kuuluvad ka valitsusse.
Teine uus erakond Ühiskond Teisele Poliitikale on tekkinud Rahvaerakonnast lahkunud liikmete baasil ning tegemist on vist ainsa lätikeelse sotsiaalsema erakonnaga, kel lootust parlamenti pääseda. Seda erakonda juhib endine majandusminister Aigars Štokenbergs ja teine nende tuntud esindaja on endine välisminister Artis Pabriks. Praegu kolme liikmega seimis esindatud erakond ministritega valitsusliitu formaalselt ei kuulu, kuid sisuliselt toetab neid.
Kolmandat kohta ennustatakse praegu valitsusliitu kuuluvale Roheliste ja Talunike Liidule, mille peaministrikandidaadiks on Läti tuntuim oligarh – Ventspilsi linnapea, praegu kohtu all olev Aivars Lembergs, kes küll ise ei kandideeri valimistel, kuid on mõne küsitluse kohaselt populaarseim valitsusjuhi kandidaat. See valimisliit koosneb kahest parteist, milleks on Kesk-erakond – Läti Talunike Liit ja Roheliste Erakond.
Keerulise ideoloogiaga parteid
Nende ideoloogiat on keeruline määrata, kuigi üldiselt arvatakse, et tsentristliku erakonnana võiksid nad koos töötada kõigiga. Nemad peaksid küsitluste põhjal saama umbes 15 kohta. See on ainus valimisliit, mis on säilinud muutumatul kujul eelmistest valimistest.
Neljanda koha peaks saama tõeline oligarhide valimisliit, opositsiooniline Hea Läti Eest (ka Parema Läti Eest), mis koosneb eelmised valimised võitnud konservatiivsest Rahvaerakonnast, mida juhib jälle poliitikas comeback’i teinud endine peaminister Andris Škele. Teine valimisliidu erakond on Riia võimuliitu koos Kooskõla Keskusega juhtiv sotsiaal-konservatiivne Läti Esimese Partei ja Läti Tee ühenderakond, mida juhib Riia aselinnapea Ainars Šlesers, kes on ka peaministrikandidaat. Mõlemat meest peetakse Lembergsi kõrval Läti oligarhideks. Valimisliidu juht ja üks kandidaate on ka Läti üle-eelmine president Guntis Ulmanis. Neile ennustatakse kümmet või natuke rohkem kohta.
Väiksemad tegijad äärtelt
•• Parlamenti peaks pääsema ka rahvuslaste valimisliit Rahvuslik Allianss, mis koosneb kahest natsionalistlikust erakonnast: praegu valitsusliitu kuuluvast Isamaale ja Vabadusele/LNNK ning parlamendis esindamata paremäärmuslikust ja euroskeptilisest erakonnast Kõik Lätile. Nende peaministrikandidaat on Isamaale ja Vabadusele/LNNK juht, europarlamendi liige Roberts Zile. Nemad peaksid saama umbes kümme kohta.
•• Viimasena peaks parlamenti pääsema ainus erakonna nime all kandideeriv nimekiri – venelaste Inimõiguste Eest Ühtses Lätis, mille peaministrikandidaat on Tatjana Ždanoka. Neile ennustatakse väga nappi parlamentipääsu ja maksimaalselt seitset-kaheksat kohta. Nemad on radikaalsem venekeelne erakond.
Laupäeval toimuvatelt üldvalimistelt oodatakse esmakordselt vene- keelse partei võitu.
Ilmus Eesti Päevalehes 1. oktoobril 2010
Link: https://epl.delfi.ee/artikkel/51283829/voitlus-oligarhia-ja-rahvuste-vahel
Seimi 10. koosseisu valimistele läheb viieprotsendilise künnise ületamislootustega üks partei ja viis valimisliitu, mis omakorda koosnevad kokku 11 parteist. Neist kaks on vasakpoolset venekeelset nimekirja ja neli parempoolset lätikeelset.
Peab kohe alguses ütlema, et Läti parlamentaarne parteimaastik on hulga kirjum kui Eesti oma ja Lätit iseloomustab lisaks veel see, et kõik suured venekeelsed erakonnad on vasakpoolsed ning lätikeelsed pigem parempoolsed. Seal pole ainsa Ida-Euroopa riigina välja kujunenud traditsioonilist parem-vasakskaalat, vaid valimisvõitlus käib eri oligarhide ärihuvide või rahvuste vahel.
Valimisvõitu ennustatakse suurimale venekeelsele valimisliidule nimega Kooskõla Keskus (tõlgitud ka Üksmeele Keskuseks), mis koosneb kahest parteist: sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Kooskõla ja Läti Sotsialistlikust Parteist. Viimast juhib eestlastelegi tuntud Läti kompartei viimane esimees, 1990-ndatel Läti Vabariigi vastasena vangis istunud Alfreds Rubiks. Valimisliidu peaministrikandidaat on Janis Urbanovics. Neile ennustatakse sajakohalises seimis 30 kohta.
Üksmeel võitis ka viimased kohalikud valimised Riias ja nende esindaja Nils Ušakovs on nüüd Riia linnapea. Nende poolt hääletab ka palju lätikeelseid inimesi, kuna paljudes küsimustes on nad võtnud mõõdukaid seisukohti ja samuti on tegemist ainsa suure vasakpoolse jõuga.
Umbes 25 kohta peaks saama praeguse valitsusliidu peamisi parteisid esindav valimisliit Ühtsus, mis koosneb kolmest parteist, millest suurim on peaminister Valdis Dombrovskise konservatiivne erakond Uus Aeg, ja kaks erakonda on moodustatud seimi liikmetest, kes lahkusid teistest parteidest. Dombrovskis on ka valimisliidu peaministrikandidaat.
Teine erakond on rahvuslik Kodanike Liit, mis tekkis Uuest Ajast ja rahvuslaste erakonnast Isamaale ja Vabadusele/LNNK eraldunud liikmete baasil. Seda erakonda juhib endine kaitseminister Girts Valdis Kristovskis, kes ühtlasi juhib ka Ühtsust, ja nemad kuuluvad ka valitsusse.
Teine uus erakond Ühiskond Teisele Poliitikale on tekkinud Rahvaerakonnast lahkunud liikmete baasil ning tegemist on vist ainsa lätikeelse sotsiaalsema erakonnaga, kel lootust parlamenti pääseda. Seda erakonda juhib endine majandusminister Aigars Štokenbergs ja teine nende tuntud esindaja on endine välisminister Artis Pabriks. Praegu kolme liikmega seimis esindatud erakond ministritega valitsusliitu formaalselt ei kuulu, kuid sisuliselt toetab neid.
Kolmandat kohta ennustatakse praegu valitsusliitu kuuluvale Roheliste ja Talunike Liidule, mille peaministrikandidaadiks on Läti tuntuim oligarh – Ventspilsi linnapea, praegu kohtu all olev Aivars Lembergs, kes küll ise ei kandideeri valimistel, kuid on mõne küsitluse kohaselt populaarseim valitsusjuhi kandidaat. See valimisliit koosneb kahest parteist, milleks on Kesk-erakond – Läti Talunike Liit ja Roheliste Erakond.
Keerulise ideoloogiaga parteid
Nende ideoloogiat on keeruline määrata, kuigi üldiselt arvatakse, et tsentristliku erakonnana võiksid nad koos töötada kõigiga. Nemad peaksid küsitluste põhjal saama umbes 15 kohta. See on ainus valimisliit, mis on säilinud muutumatul kujul eelmistest valimistest.
Neljanda koha peaks saama tõeline oligarhide valimisliit, opositsiooniline Hea Läti Eest (ka Parema Läti Eest), mis koosneb eelmised valimised võitnud konservatiivsest Rahvaerakonnast, mida juhib jälle poliitikas comeback’i teinud endine peaminister Andris Škele. Teine valimisliidu erakond on Riia võimuliitu koos Kooskõla Keskusega juhtiv sotsiaal-konservatiivne Läti Esimese Partei ja Läti Tee ühenderakond, mida juhib Riia aselinnapea Ainars Šlesers, kes on ka peaministrikandidaat. Mõlemat meest peetakse Lembergsi kõrval Läti oligarhideks. Valimisliidu juht ja üks kandidaate on ka Läti üle-eelmine president Guntis Ulmanis. Neile ennustatakse kümmet või natuke rohkem kohta.
Väiksemad tegijad äärtelt
•• Parlamenti peaks pääsema ka rahvuslaste valimisliit Rahvuslik Allianss, mis koosneb kahest natsionalistlikust erakonnast: praegu valitsusliitu kuuluvast Isamaale ja Vabadusele/LNNK ning parlamendis esindamata paremäärmuslikust ja euroskeptilisest erakonnast Kõik Lätile. Nende peaministrikandidaat on Isamaale ja Vabadusele/LNNK juht, europarlamendi liige Roberts Zile. Nemad peaksid saama umbes kümme kohta.
•• Viimasena peaks parlamenti pääsema ainus erakonna nime all kandideeriv nimekiri – venelaste Inimõiguste Eest Ühtses Lätis, mille peaministrikandidaat on Tatjana Ždanoka. Neile ennustatakse väga nappi parlamentipääsu ja maksimaalselt seitset-kaheksat kohta. Nemad on radikaalsem venekeelne erakond.
Laupäeval toimuvatelt üldvalimistelt oodatakse esmakordselt vene- keelse partei võitu.
Ilmus Eesti Päevalehes 1. oktoobril 2010
Link: https://epl.delfi.ee/artikkel/51283829/voitlus-oligarhia-ja-rahvuste-vahel
Subscribe to:
Posts (Atom)