Slovakkia kinnitas valimistrende Euroopas

Pühapäeval toimunud Slovakkia valimistel said võidu valitsevad sotsiaaldemokraadid peaminister Robert Fico juhtimisel, kuid tõenäoliselt jäävad nad opositsiooni. Ehk kordus sama, mis poolteist nädalat varem toimunud Tšehhi ja paljudel muudel viimastel Euroopa valimistel, kus koalitsiooni moodustavad parempoolsed.

Nüüd, kus on sisuliselt läbi saanud Euroopa selle kevadine valimiste maraton, võib teha kokkuvõtteid hetkel valitsevatest trendidest. Kevadel toimunud kuutel valimistel on kahtedel võitnud konservatiivid, kahtedel sotsiaaldemokraadid ja ühel liberaalid. Belgiat on raskem hinnata riigi keerulise riigi- ja valimissüsteemi tõttu, aga võib öelda, et seal võitsid rahvuslased ja sotsiaaldemokraadid. Samas tundub, et kõik juba moodustatud või moodustatavad valitsused tulevad parempoolsed, jällegi välja arvatud Belgia, kus alati on riigisüsteemi tõttu vikerkaarevalitsus, seekord vist küll sotsiaaldemokraadis peaministriga üle mitmekümne aasta. Hollandis küll ei ole veel asjad päris selged, kuid peaminister tuleb igal juhul sealgi parempoolsete hulgast.

Slovakkia valimistulemused ja -teemad
Selge võidu valimistel sai Sotsiaaldemokraatlik Partei Smer, mis tõlkes tähendab suunda. Nad parandasid 6% võrra oma eelmist tulemust, kogudes peaaegu 35% häältest ja 150-st kohast 62. Teiseks tulnud konservatiivne Demokraatlik ja Kristlik Liit jäi kaugele maha, saades vaid 28 kohta, mis on 3 vähem, kui neil eelmises parlamendis oli. Nende liitlased, eelmisel aastal moodustatud teine euroskeptiline konservatiivne partei Vabadus ja Solidaarsus sai 22 ning Kristlik Demokraatlik Liikumine 15 kohta, kes said juurde eelmiste valimistega võrreldes ühe koha. Lisaks said parlamenti veel samuti aasta enne valimisi moodustatud uus ungarlaste partei - tsentristlik Sild ehk Most – Hid 14 kohaga, mis teeb samuti koostööd parempoolsetega, ja Smeri praegune koalitsioonipartner paremäärmuslik Slovakkia Rahvuslik Partei 9 kohaga, kaotades 11 kohta. Tegemist on sõnades tõesti populistliku natsionalistliku parteiga, kes süüdistab Slovakkia hädades peamiselt mustlasi ja ungarlasi. Parlamendist jäid esmakordselt Slovakkia iseseisvusaja jooksul välja endise autoritaarsusele kaldunud pikaaegse peaministri Vladimir Meciari partei Rahvapartei – Demokraatlik Slovakkia Liikumine, mis kuulus seni samuti koalitsiooni. Meciarit on tihti võrreldud ka Edgar Savisaarega. Teine ungarlaste erakond, mis oli ka parlamendis iseseisvusest peale – Ungari Koalitsiooni Partei, ei ületanud samuti 5%-list valimiskünnist.

Valimistel toimuski võitlus parempoolse bloki ja Smeri ning tema toetajate vahel. Smer lubas jätkata heaoluriigi ülesehitamist ning kasutas kampaanias palju seda, et nad tõid Slovakkiasse euro. Parempoolsed, kes muuseas on lubanud alles jätta kõik sotsiaaltoetused, rääkisid majanduse kordategemisest. Kampaaniat mõjutasid ka üleujutused ja ungarlaste temaatika. Teatavasti lubas Ungari uus valitsus kodakondsust kõigile väljaspool Ungarit elavatele ungarlastele, keda Slovakkias on üle 10 protsendi. Fico teatas seepeale, et Slovakkia ungarlased, kes Ungari kodakondsuse võtavad, jäävad ilma Slovakkia omast. Mõlemas riigis toimunud valimised mõjusid ka halvasti kahe riigi suhetele, kuna valimiskampaanias käis kõva vastaspoole mustamine.

Võimalik uus valitsus
Slovakkia president Ivan Gasparovic, kes sai ametisse tänu Smeri toetusele, tegi valitsuse moodustamise ülesande traditsiooniliselt võitnud partei erakonna juhile ehk Ficole. Samas kuna Slovakkias pole rohkem vasakpoolseid parteisid peale Smeri, tundub et valitsuse moodustab siiski konservatiivide liider Iveta Radicova koos ülejäänud 3 oma liitlasparteiga. Smeri partneritest on alles jäänud vaid Slovakkia Rahvuslik Partei.

Valitsev koalitsioon, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid koos paremäärmuslaste ja autoritaarsele kalduva Meciari parteiga on Euroopa mõistes kindlasti erandlik. Peamine põhjuse selleks oli, et Ficol ei olnud kellegi muuga koos valitseda. Selle koalitsiooni moodustamine ajas tagajalgadele ka Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei (PES), kes peatas Smeri assotsieerunud liikmestaatuse. Kui peale 2-aastast valitsemist oli näha, et Slovakkia Rahvuslik Partei ei vii ellu oma retoorikat mustlaste osas, vaid kasutas seda populistlikult ainult häälte võitmiseks, võeti ka Smer PES-i tagasi. Üldse tundub, et äärmuslike parteide toetuse kahandamise parim viis on võtta nad koalitsioonipartnerina mõneks ajaks valitsusse, kus nad ei saa oma äärmuslikke lubadusi ellu viia ja kaotavad seetõttu valijate toetuse. Nii juhtus ka Slovakkia Rahvusliku Parteiga, kes on kaotanud üle poole oma toetusest.

Euroopa trendid
Kõikide tänavu toimunud valimiste sisulisteks võitjateks parempoolsed, isegi kui sotsiaaldemokraadid on teinud parima tulemuse. Tundub, et kui 90ndate ja selle sajandi alguse trend oli valida vasakpoolseid, siis nüüd vaatamata sellele, et sotsiaaldemokraate valitakse endiselt palju ja nad võivad olla isegi populaarseim partei, saavad parempoolsed koos partneritega rohkem hääli. Põhjused selles võivad peituda kas sotsiaaldemokraatide pikas valitsemises, nagu näiteks Ungaris ja Suurbritannias, kus rahvas soovib lihtsalt mõnda teist parteid või majanduskriisis ja sellega seoses uute parempoolsete parteide loomises, kes räägivad majandusteemadest ja mis koos vanade paremerakondadega koos saavad lihtsalt rohkem hääli, nagu Tšehhis ja Slovakkias ning ka Hollandis, kus mängis muidugi rolli ka paremäärmusliku Vabaduspartei suur populaarsus, mis on eraldi nähtus. Belgias keerulise riigisüsteemi järgi jällegi raske hinnata, aga võib öelda, et sotsiaaldemokraadid võitsid prantsusekeelsete hulgas ja Belgias ainsana võib see kevad toimunud valimistejärgselt tulla võimule sotsiaaldemokraadist peaminister, küll koalitsioonivalitsuses.

Sotsiaaldemokraadid on peale neid valimisi Euroopa Liidus valitsuste eesotsa jäänud veel vaid Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Sloveenias ja Austrias ning Luksemburgis koalitsioonipartnerina. Nagu mainitud ei ole veel lõplikult selge Slovakkia, Hollandi ning Belgia uus valitsus. Selleks suveks on küll valimismaraton läbi, aga sügisel on tulemas valimised Rootsis ja Lätis, mis võivad muuta trendi, kuna mõlemas võivad võita vasakpoolsed jõud.

Ilmus Eesti Päevalehes 18. juuni 2010 (lühendatult)