Õppetund Rootsi valimistelt

Euroopas on juba viimasel paaril aastal tavaks saanud et valimised võidavad paremtsentristid, kirjutab SDE välissekretär ja Ivari Padari nõunik Europarlamendis Jörgen Siil.

Nii läks ka Rootsis. Seekordne võit on seda tähelepanuväärsem, et see on esimene kord umbes saja aasta jooksul selles aastaid sotsiaaldemokraatide juhitud riigis, kui parempoolne blokk jääb peale valimisi võimule. Alates 1932. aastast on sotsiaaldemokraadid juhtinud riiki 83% ajast.
Samal ajal toimunud kohalikel valimistel jäi ametisse ka sotsiaaldemokraadist Malmö eesti juurtega linnapea Ilmar Reepalu.

Valimistulemus
Kuigi sotsiaaldemokraadid jäid küll 30,9%-ga napilt suurimaks parlamendiparteiks, tegid nad viimati nii kehva tulemuse 1920. aastal. Rootsi ajakirjandus on täna juba kirjutanud, et see tähendab ühe ajastu – sotsiaaldemokraatide domineerimise - lõppu Rootsi poliitikas. Täitumata jäi aga valimiseelsetes küsitluste ennustatu, et sotsid võivad kaotada isegi oma juhtpartei positsiooni.
Paremuselt teise tulemuse tegid praeguse peaministri Fredrik Reinfeldti juhitavad moderaadid, saades 30%-ga oma parima tulemuse omakorda 1914. aastast.
Kolmandaks tõusid esmakordselt 7,2%-ga vasakpoolsesse blokki kuuluvad rohelised, kes tegid oma parima tulemuse partei ajaloos. Neljandad ja viiendad olid parempoolsesse blokki kuuluvad liberaalid 7,1%-ga ja Keskpartei 6,6%-ga.
Valimiste suurima üllatuse pakkus aga esmakordselt parlamenti pääsenud paremäärmuslik partei nimega Rootsi Demokraadid, kogudes 5,7%, mis jättis seljataha isegi parempoolsesse blokki kuuluvad kristlikud demokraadid ja vasakpoolsesse blokki kuuluva Vasakpartei, kes kumbki said 5,6% häältest.

Tulemuste analüüs
Sotsiaaldemokraadid ise peavad oma kehva tulemuse peamiseks põhjuseks, et esmaskordselt riigi ajaloos ei läinud nad valimistele üksi, vaid lõid vasakkoalitsiooni, kuhu kaasasid ka rohelised ja Vasakpartei. Sotsiaaldemokraadid on minevikus alati valitsenud üksi. Kui nad enamust pole saanud, siis on rohelised ja Vasakpartei toetanud vähemusvalitsust. Seekord oleksid nad aga vasakbloki teised liikmed võidu korral valitsusse kaasatud. Koalitsioon tehtigi hirmust, et rohelised vastasel korral liituvad tänu soovile valitsusse pääseda hoopis parempoolse blokiga.
Kuivõrd Rootsi parempoolsed on ka nihkunud suhteliselt tsentrisse, nagu Euroopa parempoolsetel viimasel ajal tavaks, ja nad polnud vimase nelja aasta jooksul heaoluriiki lõhkunud, siis polnud rahva jaoks nende tagasivalimine probleem. Kindlasti tuleb sotsiaaldemokraatide kaotusi otsida ka mitte piisavalt populaarses juhis Mona Sahlinis, kellest oleks saanud riigi esimene naispeaminister, kuid kelle minevikku varjutavad paar skandaali, millest tuntum seotud ministrina riigi krediitkaardi kasutamisega. Peaminister Reinfeldt juhtis Sahlini ees tugevalt peaministrikandidaatide populaarsuse edetabelis, mis on üks moderaatide esinemise tugevuse põhjus. Samas on moderaatide edu taga lisaks veel riigi suhteliselt hea majandusseis ja kuna rahvas soovis valitsuse jätkamist eesotsas praeguse peaministriga, said nad ka lisakohti oma koalitsioonipartnerite arvelt. Rootsi Demokraatide parlamenti pääsemine on seotud viimasel ajal kogu Euroopas leviva trendiga, kus paremäärmuslased saavad majandussurutises immigrantide (ja neile toetuste maksmise) kritiseerimise eest toetust.

Tulevane valitsus
Kuivõrd paremtsentristlikul koalitsioonil jäi enamusest puudu 3 kohta, peavad nad kaasama valitsemisse kas rohelised või Rootsi Demokraadid. Viimast on peaminister Reinfeldt lubanud mitte teha. Rohelised kutsutakse tõenäoliselt kõnelustele, kuid hetkeseisuga ei peeta tõenäoliseks, et nad lähevad, kuna paljud nende valijad ei toetaks seda. Samas on nende juht enne valimisi öelnud, et Rootsi Demokraatide valitsusse pääsemise ärahoidmiseks on nad valmis ise seda kaaluma.

Lõpetuseks
Suhetes Eestiga ei muutu nende valimistulemuste puhul midagi: suhted olid, on ja jäävad väga headeks, sõltumata, kas võimul on vasakpoolsed või parempoolsed. Kuivõrd mitmed Eesti parempoolsed on Rootsi valimistulemuse üle headmeelt avaldanud, kutsun neid järgima oma Rootsi sõsarparteide eeskuju: mitte langetama makse ja muutuma ise ka sotsiaalsemaks. Eesti sotsiaaldemokraatide jaoks tuleb Rootsi valimistulemustest õppida seda, et ei tasu enne valimisi ennast siduda mõne teise parteiga ehk kas valitsuseparteide või Keskerakonnaga, vaid jätta leeri valimine ikka valimisjärgsesse aega vastavalt valimistulemustele. Kuigi neid situatsioone ei saa päris võrrelda, on see teatud mõttes õpetlik, kuidas Rootsi sotsiaaldemokraadid ennast liialt roheliste ja Vasakpartei külge sidununa kaotasid ise hääli.

Ilmus Äripäevas 22. septembril 2010