Prantsuse Sotsialistliku Partei (Parti Socialiste - PS) kongress toimub 14.-16.11 Põhja-Prantsusmaal Reimsis, nö šampanjapealinnas. Põhjus, miks kongress peetakse sellisel esmapilgul parempoolses linnas on väga lihtne: sotsid said seal eelmistel kohalikel valimistel esmaskordselt linna ajaloos meeri koha.
Kongressi peamiseks teemaks on loomulikult uue juhtkonna ja uue juhi - peasekretäri või 1. sekretäri valimine (kuigi formaalselt valitakse uus juht alles järgmisel neljapäeval 1. voorus, kus kandidaat peab saama 50% häältest ja vajadusel reedel 2. voorus üle-riigilise hääletusega). Sellega koos kinnitatakse uus programm. Kuna enne kongressi ei suudetud kokku leppida ühises kandidaadis, minnakse kongressile lõhenenud parteina ja tõenäoliselt saab kongress olema väga "verine" ning inetu.
Eelmisel nädalal jagunesid üleriigiliselt toimunud erakonnaliikmete hääletusel kandidaatide poolt toetatavatele programmidele antud hääled esialgsetel tulemustel järgmiselt (toetades mingit programmi, toetatakse tegelikult ilmavaadet): Segolene Royali programm sai 29%, Martine Aubry ja Bertrand Delanoe programm kumbki 25% ja Benoit Hamoni oma 19%. Ökoloogiline ja utoopiline programm said vastavalt 1,5 ja 2%. Osales kokku 55% erakonnaliikmetest ehk u. 130.000 inimest. Võitmiseks oleks vaja olnud üle 50%.
Nüüd saavad kandidaadid nimetada proportsionaalselt neile antud häältega oma inimesi partei volikogusse, mida võib mingil määral nimetada ka partei parlamendiks, mis omakorda valib juhatuse. Kongressil on küll nimetatud delegaadid piirkondadest, kuid põhiline "kauplemine" kongressil käib antud nelja fraktsiooni vahel, kes üritavad leida 50% ühe kandidaadi taha, mis samuti tähendab, et antud programmi taha.
Lühidalt kandidaatidest
Segolene Royali näol on tegemist nö paremtiiva (siinkohal tuletan meelde, et räägin Prantsuse sotsidest, kus parempoolne sots on pigem sõimusõna ja võrdub Eesti kontekstis väga vasakpoolse sotsiga :) ja üldse on mu meelest tegelikult veel täiendavalt parempoolseks/vasakpoolseks ühe ideoloogiakandjat imelik nimetada, kuid kuna prantslased ise niimoodi väljenduvad, siis ehk võib) kandidaadiga, keda küll peetakse ka populistiks. Nt lubas ta maksta enda poolt hääletanute eest ära erakonna liikmemaksu, kellel omal pole piisavalt raha. Kaotas eelmistel presidendivalimistel praegusele riigipeale Nicolas Sarkozyle. Viimaseid päevi parteid juhtiva Francois Hollande'i eksabikaasa. Peale presidendivalimisi on oma populaarsust kaotanud ja vahepeal arvati, et ta ei kandideerigi, kuna kardab kaotada, kuid suutnud viimasel hetkel teha nö comebacki. Toetab koostööd tsentri ehk MoDem parteiga, mida juhib hiljutistel presidendivalimistel kolmandaks jäänud Francois Bayrou.
Bertrand Delanoe on populaarne Pariisi linnapea, kes ei tee saladust oma homoseksuaalsusest. Peeti veel hiljuti tõenäolisemaks võitjaks. On ka suhteliselt parempoolne sots, kuigi Royalile jääb muidugi selles osas alla, et õigem oleks vist teda tsentristlikuks sotsiks nimetada. Tundub, et tema šansid on peale kehva hääletustulemust läbi, kuid tema inimesed võivad esitada mõne kandidaadi, nagu nt Harlem Desiri, kes on hetkel Europarlamendi liige.
Martine Aubry (s. Delors) sai kuulsaks 35tunnise töönädala kehtestamisega tema ministriksoleku ajal Lionel Jospini valitsuses. Hetkel on Lille'i linnapea. Endise Euroopa Komisjoni presidendi ja siiani väga hinnatud sotsi Jaques Delors'i tütar. On viimasel hetkel tõusnud ka arvestatavaks juhikandidaadiks ja lähenenud pigem vasakpoolsetele. Tiba vasakpoolsem kui Delanoe. Teda toetab ka partei endine juht ja peaminister Laurent Fabius.
Benoit Hamon on tõusnud partei vasaktiiva juhiks, kes soovib tihendada koostööd teiste vasakpoolsetega ja kindlasti mitte teha koostööd Modemiga. Noor Euroopa Parlamendi saadik. Tema võitu ei peeta tõenäoliseks, kuid soovitan ta nime meelde jätta tulevikuks. Lisaks on ta suutnud vasaktiiba edukalt ühendada, et nad on suhteliselt mõjukad, samas on osa vasakpoolseimaid erakonnast enne kongressi lahkunud ja moodustamas uut erakonda paljude vasakpoolsete erakondade baasil. Peetakse ka võimalikuks partei lagunemist, kui vasaktiib kaotab. Sama võib öelda ka teise poole kohta, kui just Hamon võidab.
Võimalikud stsenaariumid
Vaatamata esialgsele edule ei usuta siiski Royali võitu. Vahepeal räägiti, et ta teeb nt Aubryga diili, et Aubry tõuseb küll erakonna juhiks, aga järgmistel presidendivalimistel on erakonna kandidaadiks jälle Royal. See variant aga tundub praeguseks olevat kadunud.
Teine variant on, et kõik ülejäänud kolm moodustavad kongressil Royali vastase liidu. Samas ei pruugi see veel tähendada, et Royal kaotab kõik - ta võib küll kaotada programmi ja enamuse volikogus/juhatuses, kuid saada esimeheks. Tuletan meelde, et tegelik hääletus kandidaatide osas toimub alles järgmisel neljapäeval-reedel üle-Prantsusmaalise parteiliikmete hääletusena.
Samas muidugi loodetakse, et kongressil lepitakse kas siis ühte või teistpidi kokku ja need 3 päeva saavadki olema täidetud tihedate avalike kõnede ja tagatoa läbirääkimiste ning kokkulepete otsimisega.
Annan kongressi ajal ka otsereportaaži.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment