Saturday, 15 November 2008

Prantsuse sotside kongressi 2. päev

Delanoe kõne
Teise päeva esimene oluline sündmus oli ühe juhikandidaadi Delanoe kõne, mille 1. osa oli jällegi pühendatud muidugi finatskriisile ja ka ühtsuse säilitamisele, et kaotajad aktepteeriksid enamust. Teine osa oli pühendatud Euroopa valimistele. Samuti rõhutas ta ametiühingute olulisust. Suur osa kõnest oli pühendatud ka küsimusele, keda kaasata koostöösse ja ettepanek, et parempoolseid mitte kaasata (kelle all ta pidas tõenäoliselt silmas Bayrou’d), kutsus esile suurima aplausi. Ta jätkas samuti, et tema saavutatud 25% on edaspidi partei käsutuses ja ta ei pea end selle kongressi suurimaks kaotajaks, vaid et kaotajad on Sarkozy ja Bayrou. Tema kõne huvitavamaks osaks võibki pidada seda, et kui enne kongressi arvati, et Delanoe on Modemiga koostöö osas ettevaatlikult positiivne, siis nüüd oli ta selgelt oma seisukohta muutunud ja liikunud Aubry/Hamoni lähedastele seisukohtadele.

Selleks hetkeks oli rahvas juba üles köetud ja järgnevatel kõnedel, vastavalt kumba leeri kõneleja toetas, oli kõva poolt ja vastu aplaus-kisa jne. Samuti liikusid kõnelejad oma seisukohtades kasvõi näiteks Modemiga koostöö osas ainult karmimaks: paljude arvates ei tohiks Bayrouga üldse mingit tegemist teha, vaid tuleb teha selge vahe parem- ja vasakpoolsete vahel. Vasakpoolsete sõnul nad ei soovi saada parempoolset peaministrit (diil Royali ja Bayrou vahel on väidetavalt selline, et kui Royal saab presidendiks, siis Bayroust saab peaminister). Paremini tundusid ennast olema mobiliseerinud just vasakpoolsete toetajad, kes omadele plaksutasid kõvasti ja kes olid ka üldiselt paremad oraatorid.

Partei välissekretär Pierre Moscovici, kes on Delanoe-Royali toetaja, kõnest võiks välja tuua selle, et ta siiani vist ainsana mainis Venemaad oma kõnes, mida ta nimetas autoritaarseks riigiks. Royaliga koos programmi eelnõu esitanud Gerard Collomb rääkis jälle partei ühtsusest.

Utopistide esindaja peamine mure oli, et Sarkozy tahab kriminaliseerida ilma paberita inimeste viibimise riigis, keda on kokku 300.000. Nad liitusid vasakpoolsete programmiga.

Partei endise juhi ja peaministri Laurent Fabiuse sõnul on Modem sotsidest ikkagi piisavalt erinev, et nendega mitte koostööd teha. Sarkozy pidi tema sõnul olema küll välismaal reguleerimise ehk riigi sekkumise pooldaja, kuid mitte Prantsusmaal. Samuti süüdistas ta Sarkozyd veelkord autoritaarsuses: "See on esimest korda, kui meil on presidendi valitsus." Kõne lõpuks tegi ta marulise aplausi saatel ettepaneku Hamonile ja Delanoele, et nad teeksid koos programmi, kuna nende vaated on lähedased.

Royali kõne
Royali saabumine sai marulise aplausi osaliseks, kuid juba kõne alguses üritada tal takistada rääkimast jõulise karjumisega, kui ta rääkis partei ühtsuse vajalikkusest. Samas sai tema kõne ka kõige rohkemate aplauside osaliseks. Ta kõne üldiselt oli tõeliselt sotsiaaldemokraatlik, käies läbi kogu ideoloogia põhipunktid. Samuti ütles ta, et selleks, et olla ühiskonnas relevantne, peab koostööd tegema teiste jõududega, mis oli selge vihje Bayroule. Samuti rõhutas Royal, et tema võitis programmivalimised ja et kõik seda teadvustaksid.
Royali kõne kõige olulisem punkt oli, et kuna tema koostöösoov Modemiga on saanud suure kriitika osaliseks ja seda tuuakse kui põhilist argumenti temaga koostöötamise vastu, tegi ta ettepaneku, et seda küsida otse liikmetelt, kas teha koostööd või mitte. Siia juurde ta lisas kohe, et 2007. aasta presidendivalimistel oldi koos vasakpoolsetega, kuid peab mõtlema ka inimestele, kes ei kuulu kuhugi parteisse, kuid kes toetavad Prantsuse Vabariigi ideaale ja et ainult nii on võimalik parteid suureks teha. Seejärel kiitis ta kõike, mida sotsid teinud on, sh Martine Aubbryd 35tunnise töönädala kehtestamise eest. Lõpetuseks ütles Royal, et sotsid veel tõusevad ja tõmbas otsese paralleeli sotside ja 1789. aasta revolutsionääride vahele, mis mõnedele (tõenäoliselt vasakpoolsed) saalis ei meeldinud.Royal on suhteliselt keskpärane kõneleja ja tema kõnedes puudub väga suur konkreetsus – need on laialivalguvad, mis on ka arusaadav, kuna ta tahab meeldima laiemale publikule, mitte ainult sotsidele. Kuid ta jätab laval meeldiva mulje ja naeratab koguaeg.

Aubry kõne
Aubry sõnul on kõige olulisem, et partei peab jääma ühtseks. Võrreldes Sarkozy parteiga on sotsid demokraatlikud. Aubry arvates on praegune finantskriis selge liberalismi kriis, mis nüüd tuleb asendada sotsialismiga (sotsiaaldemokraatiaga meie mõistes). Sarkozy on kaks aastat olnud sisuliselt liberaal ja ei ole kuidagi ära hoidnud finantskriisi. Tema vastutab selle eest. Aga selle asemel ta tahab hoopis viia läbi parempoolseid reforme, nt üritada tagasi tuua lühiajalised töölepingud, ta soodustab tarbimist ja tahab tõsta pensioniiga. Aubry sõnul peavad sotsid sellele pakkuma alternatiivi.
Huvitav oli, et maailmapoliitika probleemididest lühidalt rääkides mainis ta ka Gruusia-Vene sõda.
Aubry sõnul näitas hääletus, et sotsid peavad pöörduma vasakule – sotsid eksisteerivad vaid tänu sellele, nad on vasakul. Sotsid peavad jääma oma väärtuste juurde ja siiani on lähtutud liiga palju küsitlustest. Sotsid ei soovi mitte turgu, vaid õnnelikult elavat ühiskonda. Peab parteid uuendama, kaitsma avalikke teenuseid, pakkuma lahendusi ja koostööd tegema ametiühingutega, peab olema jõuline.
Praegu on tõusuteel natsionalism ja immigrantide-vastasus. Aubry tegi ettepaneku, et järgmistel kohalikel valimistel saaksid immigrandid hääletada.
Aubry tunnistas samuti sotside tehtud vigu. Royali kohta ütles ta, et peab leidma konsensusprogrammi, kuid ei saa kõigi tema seisukohtadega nõustuda. Royal ütles, et teda tuleb austada, kuid tuleb austada ka Aubry toetajaid. Modemi näol on tegemist parempoolsetega, kuid sotsid teevad liite vaid vasakpoolsetega. Kui aga Modem nõustub kõigi sotside nõudmistega, siis võib nendega liituda, kuid sotsid kompromisse ei tee. Oluline, mis eristab Aubryd Hamonist, on see, et ta on pro-EU, mida ta ka selgelt ütles. Aubry sõnul peab praegu valima kaptenit parteile ja unustama 2012 presidendivalimised. Partei peab säilitama ühtsuse hoolimata üksteise arvamusest, millele järgnes buu. Lõpetuseks: küll leitakse konsensus!
Aubry kõnelejana oli väga jõuline, kuid ei naerata kordagi. Kõned on sisukad, isegi, kui nendes kõigega ei nõustu. Kui alguses oli vähe aplause, siis lõpus tuli neid rohkem ja lõpp oli väga võimas. Lisaks tundusid aplausid tulevat spontaanselt, mitte ei olnud organiseeritud, nagu Royali puhul.


Õhtul kohtusid erinevad osapooled läbirääkimisteka, mis toimusid öö läbi.

No comments: