KOMMENTAAR ⟩ Ankara tippkohtumise varjus klaaritakse Istanbulis arveid opositsiooniga

• 6. juulil toimus Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu üle kolm kohtuprotsessi korraga.

• Kemal Atatürgi loodud partei juhile esitatud süüdistused varieeruvad spionaažist ülikoolidiplomi võltsimiseni.

• Opositsionäär on süüdimõistva otsuseta istunud vanglas juba poolteist aastat.

Samal ajal, kui maailma liidrid kogunevad Türgi pealinnas Ankaras, toimub riigi suurimas linnas Istanbulis Türgi veel viimase järele jäänud demokraatia lõppvaatus. Nimelt toimusid 6. juulil Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu üle kolm (!) kohtuprotsessi, millest ühel osalesin koos europarlamendi Türgi raportööriga, hispaania sotsialistist eurosaadiku Nacho Sanchez Amoriga.

İmamoğlu, keda peetakse järgmistel Türgi presidendivalimistel Türgi pikaaegse autoritaarse juhi president Recep Tayyip Erdoğan pearivaaliks, on eelvangistuses olnud juba 15 kuud.

Kohtu all on ta erinevate absurdsete süüdistustega, mis ulatuvad spionaažist kuni oma ülikoolidiplomi võltsimiseni, mis kokku annavad umbes 2000 aastat vabadusekaotust.

Kogu menetlust iseloomustabki täielik kafkalikkus: sobivalt päev enne NATO tippkohtumise algust Ankaras, kui meedia tähelepanu on suunatud mujale, toimus korraga «juhuslikult» kohe kolm erinevat kohtuistungit erinevates süüdistustes.

Välisvaatlejaid ja linnapea toetajaid, kes olid tulnud kohtusse, jooksutati kõigepealt enam kui tunni jooksul palavates koridorides erinevate kohtusaalide vahet, kus pidid ta erinevad istungid toimuma, kuni lõpuks saime loa siis siseneda diplomi võltsimise kriminaalkohtu süüdistuse istungile (lisaks toimub ka administratiivkohtu istung samas kaasuses).

Kohtus eriti mingeid tõendeid ei hinnatud, vaid toimus İmamoğlu (poliitiline) kaitsekõne, mida kohtusse tulnud türklased valjuhäälselt toetasid. Kohtunik teatas selle peale, et järgmine istung toimub detsembris ja oodatakse ära administratiivkohtu lahend samas asjas. Väidetavalt olla aga administratiivkohtus otsustatud, et seal oodatakse esmalt ära kriminaalkohtu lahend.

Tegelikult ei ole see Türgis midagi ebatavalist, et poliitilisi rivaale pannakse vangi. Tuletame meelde, et ka Erdoğan on ise kunagi vanglas olnud, kusjuures samuti Istanbuli linnapeana, aga see kestis «ainult» aasta ja peale kohtulahendit. İmamoğlu puhul pole veel ühtegi otsust langetatud peale tema üle aasta eeluurimisvanglas viibimist.

See näitab, et Erdoğani valitsemisajal on asjad palju karmimaks läinud. Ka mitmed teised opositsioonilised, peamiselt kurdidest linnapead on Erdoğani poolt ametist kõrvaldatud ja kui Istanbulis astus ametisse valitud aselinnapea, siis mujal on ametisse määratud valitsuse «usaldusisik», kes on tavaliselt ametisoleva AK partei liige. Nii et pole vahet, kes valimised võidab: kui linnapea kuulutatakse siseministri poolt näiteks terroristiks ja kõrvaldatakse ametist, siis niisama lihtsalt saabki võimu üle võtta.

Kui İmamoğlu on sisuliselt järgmistelt presidendivalimistelt välja lülitatud, siis nüüd on Erdoğan ette võtnud tema Vabariikliku Rahvapartei (CHP), mis on riigi suurim opositsioonipartei ja mille rajajaks oli Türgi Vabariigi rajaja Kemal Atatürk. See, kuidas CHP muudeti sisuliselt tähtsusetuks väikeparteiks, toimus ka väga kafkalikult.

Nimelt, kui Erdoğani eelmiste presidendivalimiste pearivaal ja CHP endine juht Kemal Kılıçdaroğlu kaotas 2023. aasta CHP uue juhi valimistel Özgur Özelile, siis leiti mõned tollase kongressi delegaadid, kes vaidlustasid valimistulemused.

Kui Özel ja CHP liiga populaarseks muutusid, möödudes arvamusküsitlustes AKst, oli aeg ka nende osas midagi ette võtta. Seejärel otsustas kohus tänavu maikuus, et kõik 2023. aasta partei kongressi tulemused on kehtetud ja määras ametisse eelmise juhi Kılıçdaroğlu, kes kahjuks läks valitsuse mänguga kaasa. Kusjuures, tegemist on ühe pikemaajalisema parteijuhiga, kes pole oma elus ühtegi valimist võitnud.

Nüüd on olukord siis nii kaugel, et Özel on otsustanud Türgi vanima erakonna, Kemal Atatürgi poolt asutatud CHP asemel luua uue erakonna, kes astuks järgmistel valimistel Erdoğani ja tema AK partei vastu. Saab näha, millal tema osas mõeldakse välja uued süüdistused või kas uut parteid lastakse üldse registreerida.

Näiteks kurdimeelse HD partei likvideerimise ähvardusel valitsuse poolt tuli neil mitmeid kordi teha uue partei asutamiskongresse, sest leiti erinevaid vigu, miks uus erakond ei kõlba. Lõpuks said nad end registreeritud DEM nime all, kuid saab näha kauaks.

Kusjuures HDP endised juhid on siiamaani vanglas, kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus, mille liige Türgi on, nõudis nende vabastamist juba kaheksa aastat tagasi.

NATO tippkohtumise valguses tuleb kahjuks tõdeda, et Türgi võib olla küll hea NATO liitlane, kuid nende demokraatia on kaugel sellest, mida me ühelt NATO liikmesriigilt ja ELi kandidaatriigilt ootame.

Ilmus 6. juuli 2026 Postimees online's

Link: https://maailm.postimees.ee/8504040/kommentaar-ankara-tippkohtumise-varjus-klaaritakse-istanbulis-arveid-opositsiooniga